et hakkasin netipäeviku asemel vihikusse kirjutama. sellepärast pole viimasel ajal eriti kirjutanud. teile, kes te nurisete.
viimasel ajal on tujud nii seinast seina ja põrandast lakke ning nurgast nurka kui veel vähegi võib. alustades trammiaknast väljasolijatele nägude tegemisest kuni lakke passimiseni(ja seda reaalselt, sõna-sõnalt) välja. ja lakke ma ei passi mitte igavusest, vaid lihtsalt. niisama. et oleks midagi teha.
viimasel ajal on veel selline nali, et tegelen nüüd ametlikult joogaga. ehk enne magama ei lähe, kui üks sessioon on tehtud. ja sellepärast jään kohati magama kell 3 öösel. varsti hakkan joogatreeneriks ja olen vana rahu ise. ja saan kõigega hakkama ja olen jälle ületamatu ning kõikvõimas kreete. ühesõnaga varsti tuleb eluvaim sisse.
veel avastasin, et ladina keel polegi nii hirmus kui paistab. tänu sellele imepärasele F-fotokopiale. tänu millele ma saan nüüd kõik tööd vaieldamatult viied miinused. sest et paremat ei ole tarvis tahta, nagu Xavier mulle ükspäev teatas. otsustasin, et ka matas hakkan viisi saama. ja geograafias ning ajaloos ning igapool mujal ka, kus keskmine hinne on alla 5e. tegelt neid ei ole enam üldse palju. ja gümnaasium ei tundu ka nii raske kui räägitakse.
lühidalt: hetkel läheb ainult ülesmäge.
No comments:
Post a Comment