kuulan vahelduseks vanu eurovisioonilaule. ja lapsepõlv tuleb meelde. 2000 aasta oli ikka täis tegusid. ja kordaminemisi. liiga palju oli noid, et enam ei mäletagi.
ja ikka ja jälle mõtlen selle peale, et kui nüüd hästi tõsiseks minna, siis kirjutan siia oma sõpradele kirja.
Kallid Sõbrad!
Seoses hiljuti GAG-i õpilasega juhtunud õnnetusega tahan teile meeldetuletada, et palun heitke enesetapumõtted peast ära. Isegi, kui need on meeletult sügavas alateadvuses. Või isegi kui neid pole, siis ärge mõelgegi endalt elu võtta! Ma ei suudaks eluilmas kanda seda koormat, mis te mu südamele sel momendil asetaksite. Ja ma ei suudaks ealeski andestada endale, et ma ei suutnud teid peatada. Ma ei tahaks Teid mitte kunagi kaotada. Kas te suudate mulle selle lubaduse anda, et te ei roni korstende otsas mõtetega sealt alla hüpata? Või osta köis viimseks kaelaehteks? Elame koos vanaks ja koledaks ning sureme käsikäes!
Igavesti teie
Kreete
No comments:
Post a Comment