viimaste majade taga

istusin just tund aega müüril ja kuulasin muusikat ja olin silmad kinni päikese poole.
jube, kui mõnus see on.

big echo

nohu on täna kohutav olnud.
kõrvad on täna lukus ja ma ei leia võtit üles.
dressid on täna eriti lohakalt seljas.
juuksed on täna liiga peadligi.
silmad on täna kuidagi vesised ja uimased.
meelekohad on täna tukslevad ja tuiklevad.
jalad on täna umbes viis miljonit korda ära surnud.

sellegipoolest ma mõtlesin välja sellise mõtte, et kõik minu staff läheb nüüd hästi ilusatesse karpidesse, mis kõik on hästi ära sildistatud. sest et mulle meeldib sildistada. ja kleepida ilusaid pabereid ümber koledate kingakarpide. niisiis on mul juba kaks kingakarpi ära sildistatud ja kleebitud ning hetkel kaks veel sildistada ja kleepida.
oma üllatuseks leian ma juutuubist meeletult head muusikat ning veelgi suuremaks üllatuseks sai minust täna IT-proff. ma suutsin leida mooduse, kuidas laadida windowsi ja maci programme linuxile.
veel on juhtunud selline tore asi nagu kella keeramine. sa küll vähem magada kuid VAATA KUI VALGE ON VÄLJAS!! no, mitte praegu aga üleüldiselt, millal viimati oli veel kella seitsme ajal õhtul õues valge?
piibe tegi praegu hästi solvunud näo, sest et ma ei lubanud tal oma arvutit välja lülitada ega raamatu kaasi ära süüa ega oma iPodi ära süüa ega kella maha kukutada ega nohurohtu ära süüa ega prille suhu panna. ma olen täielik party-blooper, onju :(

aaaaaaa, muide, tšekkige mu blogi tumblris: www.krand.tumblr.com

let's get lost

miks on nii, et igakord, kui jää hakkab sulama, tuleb maha lumi? ja seda nii piltlikus kui ka otseses mõttes.
tegelikult avastasin, et ma pean millegagi tegelema hakkama. mingisuguse hobi endale leidma, kus ma näeks mingisugust tulemust ka. siis oleks kohe hea maailmale näidata, millised on mu saavutused jne.
naljakas on veel see, et terve vaheaeg on täis ärevuses üheksandikke, kes teevad igale poole katseid, et kindlustada oma väikest tulevikku. naljakas on see sellepärast, et ma ei muretsenud sellepärast üldse. tegin ainult 32.katsed, ja sedagi nalja pärast. mäletan neid ärevuses õpilasi selles klassis istumas viimastes pinkides ning kordamas matemaatika valemeid samal ajal, kui meie kamp esimeses pingis nende üle nalja tegi. ja me saime kõik vestlustele.
jep, me oleme ilmselt loomulikult targad.
mida näitab ka see, et ma ei õppinud eriti keemia kontrolltööks, sest et ma olin busy teiste asjadega, ja ma sain selle ikkagi puhta viie.
äkki mu vanemad nüüd lõpetavad selle kohutava kontrolli, ning lähevad oma eluga edasi?

heal the world

mõtlesin just, et ma tahan kõik riided ja tarbeesemed saata jaapanisse. et neil, kes oma kodud kaotasid, oleks midagi, mis näitaks, et teisel pool maakera on inimesi, kes nendest hoolivad. ma isegi palvetasin, kuigi ma pole usklik sellisel tasandil. kui mul oleks vähegi raha hetkel, ma annetaks selle jaapanisse.
mõtlesin ka selle peale, et kui ma hakkan tööl käima, ja korralikult palka saama, võtan osa sellisest heategevuslikust üritusest, mis  aitab kolmanda maailma lapsi. see käib nii, et mina saadan umbes 22dollarit kuus neile, ja see raha läheb ühele kindlale vaesuses elavale lapsele, kellele võimaldatakse esmaabitarbeid, hambaravi, sööki ja riideid jne. selle projekti lehekülg on siin ja ma soovitaks kõigil, kes tahaksid midagi korda saata, sellega kaasa minna.
ja sulle, kes sa mind formspringis stalgid - selline olengi päris mina. võta või jäta.

with or without you

terve nädala olen vaadanud ameerika produkte. hästi palju nunnusid happy-ending lõpuga filme ja sarju. ja liiga palju olen mõelnud asjade peale. millele ma ei tohiks mõelda. liiga palju pisaraid on kulunud nendele mõtetele, et mul hakkab juba hale. sellepärast on kõige parem lugu hetkel U2 with or without you ja kõige paremad sõbrad ross, rachel, monika, joey, chandler ja phoebie. ning mr.sushi ja mrs.cheesecake.
tahaks lihtsalt samamoodi olla rõõmus tütarlaps nagu too, kes mu msni dp-l on.
ega see minu süü polnud, et ma reesus negatiivse verega olen.